1. Üldsätted

Eesti Vibuliit, edaspidi – Liit, on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev mittetulundusühingute liit, kes ühendab Eesti vibuspordiga tegelevaid mittetulundusühinguid selle spordiala edendamiseks ning tegevuse koordineerimiseks.
Liidu tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhtorganite valitavusel alt üles ja valitud juhtide aruandlusel liidu liikmete ees.
Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Rahvusvahelisse Vibuliitu kuulumisel selle juhtorganite otsustest ning nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest.
Liit rajab oma suhted riiklike ja teiste institutsioonidega nii kodu- kui välismaal reeglina lepingulisel alusel.
Liit on põhieesmärgi saavutamisele suunatud tegevusega tulu mittetaotlev juriidiline isik, kellel on iseseisev bilanss. Liidul on õigus avada ning sulgeda kontosid krediidiasutustes nii kodu- kui välismaal ning teostada finantsoperatsioone. Liit võib pakkuda sihtrühmale, mille toetamine tuleneb liidu põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil. Liit võib maksta sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust, korraldada tasuta ja tasulisi spordi- ja sporti propageerivaid üritusi, näitusi, presentatsioone ja loteriisid, võtta vastu rahalisi ja varalisi annetusi, sõlmida sponsor- ja reklaamilepinguid, teostada tehinguid oma kasutuses ning omanduses oleva ning põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajaliku varaga, sealhulgas teostada investeeringuid, kirjastada raamatuid, reklaami, õppe- ja metoodilisi materjale ning teisi trükiseid.
Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb tema kustutamisega registrist. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
Liidu asukoht on Riia 12, Tartu 51013, Eesti Vabariik.
Liitu juhib liidu juhatus.
Liit on asutatud 31. märtsil 1990. aastal.

2. Liidu põhieesmärk. Ülesanded ja nende täitmise kindlustamine.

Liidul pole tulunduslikke eesmärke. Põhieesmärgiks on vibuspordi edendamine ning saavutus, - võistlus ja harrastusspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine ja koordineerimine riigi elanikkonna seas.
Liidu ülesanneteks on:
liikmete ühishuvide kaitsmine, vastavate spordialaste sidemete arendamine teiste riikide organisatsioonidega ja liikmete esindamine nii kodu- kui välismaal;
vibuspordiga tegelevatele klubidele abi osutamine tipp-, võistlus- ja rahvasportlaste spordimeisterlikkuse tõstmisel;
liidu võistluskalendri koostamine ning riiklike tiitlivõistluste ja riikidevaheliste võistluste korraldamine, Eesti koondiste ettevalmistamine ja rahvusvahelistele võistlustele lähetamine;
kohtunike ja treenerite kaadriväljaõppe ja enesetäiendamise tagamine, nende atesteerimine ning metoodiliste materjalide väljatöötamine;
materiaalse baasi kindlustamine vibuspordiga tegelemiseks.
Põhieesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks liit:
viib iseseisvalt läbi riiklikke tiitlivõistlusi ja riikidevahelisi võistlusi ning muid spordiüritusi;
arendab koostööd lepingulistel alustel teiste spordiorganisatsioonidega, piirkondlike omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal;
koostab spordiala edetabeleid, määrab Eesti koondised võistlusteks nii kodu- kui välismaal, töötab välja võistluste juhendeid ja treeninguteks metoodilisi materjale, autasustab sportlasi ning sporditöötajaid ning oma toetajaid
spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil viib läbi ühekordseid tasulisi spordiüritusi, võtab vastu rahalisi ning varalisi annetusi ja eraldisi, annab kasutamiseks spordibaase ja –vahendeid, sõlmib sponsor- ja reklaamilepinguid oma põhieesmärkide saavutamiseks, teostab muid tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga.

3. Liidu liikmeskond.

Liidu liikmeteks võivad olla juriidilise isiku õigustes vibuspordiga tegelevad mittetulundusühingud (spordiklubid, jt. ühingud), kelle tegevuse eesmärgiks on vastava spordiala harrastajate ühendamine ning sporditegevuse läbiviimine. Liidu toetajateks võivad olla kõik liidu tegevuse arendamisele materiaalselt kaasa aidata soovivad üksikisikud ja juriidilised isikud. Toetajate ja liidu suhted rajatakse koostöölepingutele, milles sätestatakse ka poolte vastastikused õigused ja kohustused. Toetajatele ei laiene käesoleva põhikirja sätted. Liidu liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Juhatuse negatiivse otsuse korral on sisse astuda soovijal õigus taotleda vastuvõtmist järgmisel liidu üldkoosolekul, kelle otsus on lõplik. Vastuvõetud liige tasub sisseastumismaksu 15 kalendripäeva jooksul arvates otsusest teada saamise päevast. Liikmeks astumise ja liikmemaksude tasumise täiendavad tingimused ja korra määrab juhatus. Liikmeskonnast lahkumisel või väljaarvamisel sisseastumis- ja liikmemakse liikmetele ei tagastata.
Liidu liikmetel on õigus:
osaleda liidu tegevuses selle põhieesmärgi ja ülesannete täitmisele kaasaaitamiseks;
osaleda hääleõiguslikuna üldkoosolekute töös, valida isikuid liidu liikmete liikmeskonnast liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse ning esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
esitada liidu juhtorganitele taotlusi ühekordse materiaalse abi või moraalse toetuse saamiseks;
kasutada võimaluse korral ja vastavalt juhatuse poolt kehtestatud tingimustele eelisolukorras ning soodustingimustel liidu vara ja vahendeis;
lahkuda kirjaliku avalduse alusel liidu liikmeskonnast.
Liidu liikmed on kohustatud:
järgima liidu põhikirja ning teisi valitud organite ning ametiisikute poolt oma pädevuse

piires kehtestatud akte ning ettekirjutusi;

osalema läbi esindajate korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
tasuma õigeaegselt liikmeks vastuvõtmisel sisseastumismaksu ning juhatuse poolt määratud aegadel liikmemakseid;
kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara.
Liidu liikmete või nende esindajate tegevust võib juhatus märkida:
tänu või kiituse avaldamisega;
aukirja või diplomiga;
autasustamiseks esitamisega teistele organisatsioonidele.
Kui liidu liige süstemaatiliselt rikub liidu põhikirja või teisi valitud organite ning

ametiisikute poolt oma pädevusse piirides kehtestatud akte ning ettekirjutusi,
võidakse juhatus otsusega teda karistada:

märkuse, hoiatuse või noomitusega;
tema liikmelisuse peatamisega kuni üldkoosolekuni (millega kaasneb põhikirja punktis 14 sätestatud liikme õiguste kaotamine ning punkti 15 alapunktis 2 sätestatud kohustuse peatamine);
juhatuse ettepanekul üldkoosoleku otsusega liikmeskonnast välja arvamisega;

18.Liidu liikmel on õigus liidu liikmeskonnast oma otsuse alusel igal ajal lahkuda.
Lahkumiseks tuleb esitada juhatusele kirjalik avaldus. Seejärel likvideeritakse
vastastikused võlgnevused, pärast mida loetakse ta juhatuse otsusega liidust lahkunuks.

4. Liidu juhtimine ja tegevuse kontrollimine.

19. Liidu kõrgeimaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek, kelle kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma hiljemalt ühe kuu jooksul ka siis, kui vastava kirjaliku nõude koos põhjuse äranäitamisega on esitanud vähemalt 3 liidu liiget. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
       Juhatus peab liidu liikmetele üldkoosoleku toimumise päevast vähemalt 7 päeva kirjalikult ette teatama, näidates ära koosoleku läbiviimise aja, koha ning päevakorra.
20. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte liikmetest. Igal liikmel on üks hääl. Liiget esindab liikme põhikirja või lihtkirjaliku volikirja alusel
      hääleõiguslik esindaja. Üldkoosolekul võivad osaleda ilma hääleõiguseta kõik liikmete liikmeks olevad isikud. Juhul, kui üldkoosolekule vajalikku kvoorumit ei kogune,
       määrab juhatus uue koosoleku läbiviimise päeva. Uus koosolek tuleb läbi viia mitte varem kui 7 päeva ning mitte hiljem kui 30 päeva jooksul esimest korda
       kokkukutsutud üldkoosoleku päevast arvates, järgides käesolevas punktis sätestatud teatamise korda. Teist korda kokkukutsutud üldkoosolek loetakse
      otsustusvõimeliseks sõltumata kohaletulnud liikmete arvust.
21. Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees või liikmete soovil koosolekul valitud koosoleku juhataja antud koosolekul vastu võetud reglemendi järgi. Hääletamine toimub
      vastavalt üldkoosolekul vastu võetud reglemendile kas avaliku või salajase hääletamise teel.
22. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku
       kokkukutsumisel teatavaks tehtud võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad kõik liikmed. Üldkoosolek võib otsustada kõikide liidu tegevusse puutuvate
      küsimuste üle, kusjuures selle ainupädevusse kuulub:

põhikirja vastuvõtmine ja selle muutmine ning täiendamine;
juhatuse poolt esitatava möödunud aasta tegevus- ja finantsaruande ning revisjonikomisjoni poolt teostatud kontrolli tulemuste kinnitamine;
uue aasta tegevuskava ja eelneva kinnitamine;
juhatuse liikmete ning revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine või valimine ning tagasikutsumine, ametikohtade struktuuri määramine, juhatuse esimehe valimine;
auesindusorganite sh presidendi valimine ja nende esindusülesannete määramine;
sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ning tasumise tähtaja kehtestamine;
liidu reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine.

23. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletavad üle poolte üldkoosolekul osalevatest liikmetest. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku
       kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liikmed. Käesoleva põhikirja punkti 22 alapunktides 1 ja 7 sätestatud küsimusi saab üldkoosolekul arutada ja
       otsustada vaid siis, kui need olid juhatuse poolt päevakorda lülitatud iseseisva päevakorrapunktina ning käesoleva põhikirja punktis 18 sätestatud korras liikmetele
       teatavaks tehtud ja otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalevatest liikmetest.
24. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
25. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib liidu tegevust kolme kuni kümne liikmeline juhatus, kelle konkreetse arvulise koosseisu määrab üldkoosolek. Juhatusse kuuluvad
       juhatuse esimees ja juhatuse liikmed (edaspidi – juhatuse liikmed). Juhatuse koosseisu valimisel osutuvad valituks enam hääli kogunud kandidaadid. Häälte võrdsel
       jagunemisel korraldatakse ümberhääletus. Valitud juhatuse liikmed määrab ametikohtadele juhatuse esimees. Juhatus valitakse neljaks aastaks. Juhatuse või
       revisjonikomisjoni liige, kes ei ole õigustanud liidu liikmete usaldust, võidakse liidu liikmete poolt tagasi kutsuda enne tähtaega. Tagasikutsumist võidakse algatada, kui
       seda nõutakse vähemalt 3 liidu liikme poolt. Avalduse tagasikutsumise kohta esitavad liidu liikmed juhatusele üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.
       Tagasikutsumise ning uue liikme valimine otsustatakse üldkoosolekul liikmete valimiskorra alusel. Juhatuse või revisjonikomisjoni liige võib tagasi astuda enne
       tähtaega isikliku kirjaliku avalduse alusel liikme volituste mahapanemise kohta asjaolude tõttu, mis takistavad nende täitmist. Tagasiastunud liikmed asendatakse
      järgmisel üldkoosolekul liikmete valimiskorra alusel.
26. Juhatus otsustab kõik liidu tegevusse puutuvad küsimused, välja arvatud küsimused, mis kuuluvad üldkoosoleku ainupädevusse. Juhatuse võimkonda kuulub:

liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast lahkumise otsustamine ning üldkoosolekule liikmete väljaarvamise kohta ettepanekute tegemine;
tegevuskavade kinnitamine;
liikmetevahelise koostöö koordineerimine;
liikmetevaheliste vaidlusküsimuste lahendamine;
vallas- ja kinnisvara kasutamine ja käsutamine;
loa andmine laenude võtmiseks ja laenude piirsuuruse kindlaksmääramine;
liidu komisjonide ja institutsioonide moodustamine ning nende juhtide nimeline kinnitamine;
sekretariaadi struktuuri, töötajate arvulise koosseisu ja palgafondi kinnitamine;
peasekretäri tööle võtmine;
liidu välissuhete koordineerimine;
liidu sümboolika kavandite ja statuutide kinnitamine;
liidu võistluskalendri ning võistluste eelarvete, riigi koodvõistkondade ning kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisude, võistluste juhendite kinnitamine ja muude vibusporti puutuvate üldküsimuste lahendamine.
Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatus esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üle poolte liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhatab juhatuse esimees ja tema puudumisel juhatuse poolt valitud juhatuse liige. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab üle poolte koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest. Häälte pooleks jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollides fikseeritakse ka juhatuse poolt vastuvõetud otsused ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär. Juhatuse esimees tegutseb põhikirja alusel ning esindab liitu kõigis õigustoiminguis, sõlmib põhimõttelisi lepinguid ning annab välja volikirju. Teised juhatuse liikmed võivad õigustoimingutes esindada liitu ühiselt.
Liidu tööorganiks on sekretariaat, kes aitab ellu viia üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Sekretariaadi tegevust juhib peasekretär, kelle võtab tööle juhatuse esimees.

Peasekretär, tegutsedes põhikirja alusel ja viies ellu juhatuse otsuseid, esindab liitu oma ülesannete piires õigustoiminguis, käsutab oma ülesannete piires liidu vara ja vahendeid, sõlmib selleks lepinguid ning annab korraldusi. Peasekretäri ettepanekul võtab tööle ja vabastab töölt sekretariaadi töötajaid juhatuse esimees.
29. Liidu finantsmajanduslikku asjaajamist ning liikmetele antud sihtotstarbelise materiaalse abi kasutamist kontrollib vähemalt üks kord aastas ühe- kuni kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kes esitab oma tegevuse aruande üldkoosolekule. Revisjonikomisjoni arvulise koosseisu määrab üldkoosolek ja see valitakse neljaks aastaks. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi seast revisjonikomisjoni esimehe. Revisjonikomisjoni liige ei või olla samal ajal juhatuse liige ega kuuluda sekretariaadi töötajate koosseisu.

5. Liidu vahendid ja vara.

Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

sisseastumis- ja liikmemaksudest;
kodu- ja välismaa juriidiliste ja üksikisikute toetustest ning annetustest;
riiklikest eraldistest-toetustest
eraldistest ning toetustest sihtkapitalidelt ning asutustelt;
kingitustest ja päranditest;
liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, liidu varandusest saadavatest sissetulekutest ning muudest laekumistest.

Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse vastavalt liidu põhieesmärgi saavutamiseks kehtivatele õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja üldkoosolekute otsustele. Liit võib oma vara ning vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja liidu liige liidule lepingulisel alusel.
Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Liit korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamisseadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamisaruande ja tegevusaruande hiljemalt 3 kuu jooksul. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla liidu juhatuse esimees. Liit maksavb makse riigi- ja kohalikku eelarvesse õigusaktidega sätestatud korras ning esitab statistilisi aruandeid.

6. Liidu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine.

Liidu reorganiseerimine või tegevuse lõpetamine toimub vastavalt Mittetulundusühingute Seadusele üldkoosoleku otsusega vähemalt 2/3 liikmete poolthäälte olemasolul. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule ja sihtasutusele nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Liit võib ühineda ainult samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingutega ja jaguneda ainult samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühinguteks.
Liidu tegevuse lõpetamine toimub selle likvideerimisega. Liidu tegevus lõpetatakse:

üldkoosoleku otsuse alusel;
kohtu otsuse alusel;
juhul, kui liidu liikmete arv on väiksem seadusega lubatust;
muudel seadusega ettenähtud juhtudel.

      Liidu tegevuse lõpetamise kohta tehtud üldkoosoleku otsusele järgnevalt valib üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, kes viib läbi likvideerimisprotsessi seadusega
      ettenähtud korras. Liidu tegevuse lõpetamisel kohtuotsusega määrab liidu likvideerimiskomisjoni kohus seadusega ettenähtud korras. Likvideerimiskomisjoni
     moodustavad liidu juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku või kohtu otsusega pole ette nähtud teisiti.

Liidu põhikirja redaktsioon on vastu võetud üldkoosolekul 02. 06. 2007. aastal

Juhatuse esimees: